Kuni 200 tähemärki


Miks on see aja jooksul nõnda kujunenud, et nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt on kasutusel avalik-õiguslik ringhääling mitte avalik-õiguslik ajaleht?

Posted: July 31st, 2012 | Filed under: Kultuur, Meedia | View Comments
Bookmark and Share
  Toetan!
  • Marten Juurik

    Üheks põhjuseks võib pidada kummagi meediumi kujunemislugu.

    Trükiajakirjandus kandis juba alguses teatud mõtete leviku ideed: odav ja kiire teadete trükkimise ja levitamise viis. Trükikunst kujunes ajastul, mil kaupmehed ja intelligents asusid väljaspool riiklikku avalikku sfääri. Kaubandus ja haridus olid suuresti iga ühe eraasi. Riik kehtestas vaid üldisemad reeglid ning proovis takistada "riigivaenulike" ideede levikut. 

    Trükiajakirjandus kujunes väljaspool riigisfääri ning sinna ta on jäänud tänaseni. Vahepealsed revolutsioonid ning võitlus tsensuuriga on ajakirjanduse sellist positsiooni korduvalt vaid kinnistanud.

    Ajakirjandust peetakse vaba mõtte levitajaks ja kandjaks. Trükile seavad piirid vaid materjali ja tootmise kulud. Veelgi enam on ajalehes algusest peale olnud olulisel kohal reklaam ja kuulutused. Algsete ajalehtede ja ajakirjade vahendusel suhtlesid inimesed (ka kaupmehed, haritlased) omavahel. Kuna ajakirjandus tekkis n-ö erasfääris, tundub see olevat ka erasektori majandada.

    Raadio kujunes aga esialgu tehnoloogilise uuendusena, mis võeti laialdaselt kasutusse merenduses ja siis sõjaväes. Veelgi enam vajasid raadiosagedused reguleerimist, kuna täiesti vaba raadioside puhul võiks igaüks segada oma saatjaga teiste raadiosidet. Nii kujunes raadio kui meedium välja riigi sees ja alluvuses. 

    Raadios nähakse teatud ühishüve. Sagedused on piiratud. Saatmisõigused on ses mõttes privileeg. Reguleerimata raadiolevi võib oluliselt mõjutada kogu raadiolevi kvaliteeti. Sellele lisandub veel idoloogiline mõtlemine, mis nägi raadios eelkõige vahendit riigi ja rahva ühepoolseks suhtluseks. Raadio ei olnud mitte ajakirjanduslik ega ka kodanlik vahend, vaid informeeriv, õpetav ja suunav riiklik kanal.

    Oma roll on sellises kujunemisloos kahtlemata ka tõsiasjal, et ajakirjandus kujunes välja valgustusajastul ning varamodernsetes riikides. Raadio tuleku ajal olid kujunenud võimsad ja sõjakad rahvusriigis. Trükiajakirjandus sündis ses mõttes veidi vabamal ajastul. Avalik raadio kujunes kontrastina välja alles I maailmasõja käigus, kui avastati selle propaganda potentsiaal. Suurema osa 20. sajandist oli ringhääling Euroopas monopoolne ning alles viimastel kümnenditel on see olukord muutunud.

    Televisioon on Euroopas järginud suuresti raadio kujunemise loogikat.

blog comments powered by Disqus

| All Rights Reserved