miks.memokraat.ee

Kui Eestis oleks riigikeel inglise keel, kas tähendaks, et oleksime oluliselt rohkem vaatamas välismaailmas toimuvat ja vähem kinni ainult Eesti asjas, nagu praegu?

· tdomf_c0d32


Kommentaarid

Stju · 2010-01-26 17:51

Kas riigikeeleks olemise all mõtled lihtsalt ametlikku riigikeelestaatust eesti keele kõrval, või seda, et Eesti olekski reaalselt inglisekeelne riik? Esimesel juhul vaevalt, aga teisel juhul oleks üsna tõenäoline, et nii inglisekeelne meedia kui ka maailm üldiselt oleks keelebarjääri puudumise tõttu tunduvalt arvestatavamas rollis kui praegu.

Stju · 2010-01-26 19:51

Kas riigikeeleks olemise all mõtled lihtsalt ametlikku riigikeelestaatust eesti keele kõrval, või seda, et Eesti olekski reaalselt inglisekeelne riik? Esimesel juhul vaevalt, aga teisel juhul oleks üsna tõenäoline, et nii inglisekeelne meedia kui ka maailm üldiselt oleks keelebarjääri puudumise tõttu tunduvalt arvestatavamas rollis kui praegu.

tsippo · 2010-04-22 15:59

Praktika näitab, et riigikeele staatus ei pane sellekeelset toimuvat rohkem vaatama. Eesti keele riigikeele positsioon ei ole mõjutanud muukeelseid selles maailmas toimuvale rohkem orienteeruma. Ka teistpidi mitte - nõukogude-aegne vene keele /de facto/ riigikeele staatus ei mõjutanud (nõukogude) välismaailmas toimuvat rohkem vaatama või vähem Eesti asjas kinni olema. Tegelikult toimis isegi pigem vastupidi. Minu arvamus on, et eestlane on kinni ainult Eesti asjas ja jääb selle külge, sest muidu ta poleks enam eestlane. Aga maailmas on suuremaidki keeli ja rahvaid välja surnud, nii et pole midagi kindlat siin päikese all. Eesti keelgi pole teps mitte päris see, mida sada aastat tagasi kõneldi ja kirjutati, ning vaevalt et järgmise saja aasta pärast ta ikka veel sama on.

Välismaailmas toimuvat vaatamas olemine ei vastandu Eesti asjas kinniolemisele. Võib vaadata ja ikka omas kinni olla. Võib mitte vaadata ja ikka mõista maailma avarama pilguga kui nii mõnigi tühjal pilgul välismaailma jõllitav Eesti asjast lahtilasknu. Sõltub inimesest, tema vaatamis- ja mõtlemisoskusest, mitte nii väga võõrast keelest, mida riigikeeleks upitataks.