Kust on tulnud üliõpilasorganisatsioonide komme lõpetada lühendid hüümärgiga (korp!, vil! jne) ja kas see tähendab midagi?
Kommentaarid
Jaan Väljaots · 2010-01-27 11:46
See pole teaduslik allikaviidetega seletus, kuid siit-sealt loetu põhjal pakun järgmist. Eesti üliõpilaskorporatsioonid sündisid baltisaksa eeskujul, mis omakorda sündisid Saksamaa korporatsioonide eeskujul. Ühe välise tunnusena kasutavad need organisatsioonid kunstiliselt põimitud tähelühendit, mis koosneb tavaliselt tähtedest V, C, F, korporatsiooni nime esitähest ja hüüumärgist. Seda kaunist kronksu nimetatakse “sirkliks” (ehkki kujundilt pole sel sirkliga enam mingit pistmist, tuleneb nimi vabamüürlaste sümbolist, kust tudengid idee laenasid). Arvan, et hüüumärk korporatsiooni sõnade lühendite lõppu tuleb just sirklilt. Mida ta seal sirklil sümboliseerib? Tähed V, C, F on ladina sõnadest vivat (elagu), crescat (kasvagu) floreat (õitsegu). Selle lõppu öeldakse veel in aeternum (igavesti). Üheks üldiseks hüüumärgi päritoluks peetakse tagurpidi pööratud i tähte ladina sõnast interjectio (hüüdsõna). Sirklis on aga hüüumärgi tähenduseks pakutud ka tagurpidi i-tähte kui in aeternumi algust. Sobilikult algab ka eestikeelne igavesti i-tähega.
Jaan Väljaots · 2010-01-27 13:46
See pole teaduslik allikaviidetega seletus, kuid siit-sealt loetu põhjal pakun järgmist. Eesti üliõpilaskorporatsioonid sündisid baltisaksa eeskujul, mis omakorda sündisid Saksamaa korporatsioonide eeskujul. Ühe välise tunnusena kasutavad need organisatsioonid kunstiliselt põimitud tähelühendit, mis koosneb tavaliselt tähtedest V, C, F, korporatsiooni nime esitähest ja hüüumärgist. Seda kaunist kronksu nimetatakse “sirkliks” (ehkki kujundilt pole sel sirkliga enam mingit pistmist, tuleneb nimi vabamüürlaste sümbolist, kust tudengid idee laenasid). Arvan, et hüüumärk korporatsiooni sõnade lühendite lõppu tuleb just sirklilt. Mida ta seal sirklil sümboliseerib? Tähed V, C, F on ladina sõnadest vivat (elagu), crescat (kasvagu) floreat (õitsegu). Selle lõppu öeldakse veel in aeternum (igavesti). Üheks üldiseks hüüumärgi päritoluks peetakse tagurpidi pööratud i tähte ladina sõnast interjectio (hüüdsõna). Sirklis on aga hüüumärgi tähenduseks pakutud ka tagurpidi i-tähte kui in aeternumi algust. Sobilikult algab ka eestikeelne igavesti i-tähega.