Kuni 200 tähemärki


Miks Eesti poliitikud (kui paar tuntud erandit välja jätta) ei kirjuta raamatuid? Läänes on väga raske mõjuda tõsiseltvõetava poliitikuna, kui sa pole oma vaateid raamatusse raiunud.

Posted: February 13th, 2010 | Filed under: Kultuur, Meedia, Poliitika | View Comments
Bookmark and Share
  Toetan!
  • Põhjusi on mitmeid. Eestis üllitati omal ajal sellisel hulgal poliitkirjandust, mida määriti kohustusliku kaasaostuna menukitele kaasa, et lugevale põlvkonnale ei õnnestu veel kaua sellist literatuuri kaubaks teha. Digipõlvkonnale ei ole jälle kasu neid raamatuid kirjutada, sest koomiksivormis raamatusse raiutud poliitiline platvorm ei saavuta just seda retseptsiooni, mida soovitaks. Poliitikute kirjutamisoskusega on ka nii nagu on, sest kui poliitikuid kuulata, siis ausalt öelda mingit kuldsuud, kellest head suleseppa saaks, pole neist samuti mitte ühestki loota. Pigem võiksid nad matusekõnesid koostada. Kõik eelnevad takistused oleksid ehk isegi mingil moel ületatavad, kui neil oleks vaated. Mitte vaated, mida raamatusse raiuda, vaid vaated. Vaated üleüldse. Põhimõttelagedust võib muidugi väga - rõhutades sõna väga - suure mööndusega küll vaateks lugeda, aga ma isiklikult kahtlustan, et see vaade ei vaja raamatusse raiumist, sest selle järgi tuntakse Eesti poliitikuid ilma igasuguse raamatutagi.

    Küsimus tõsiseltvõetavusest. Kui tõsiseltvõetavana peab poliitik mõjuma, et majoneesi saaks? Selleks ei ole tarvis mitte raamatuid kirjutada, vaid kulutšekke trükkida. Niisama lihtne see ongi.

blog comments powered by Disqus

| All Rights Reserved